Epic Movie filmikaif miinus

Ka halvimad komöödiad ei ulatu oma labasuses sügavusteni, millesse Epic Movie end puurib. Parodeerimine pole lihtne töö, niisiis on ka arusaadav, miks väikese kaamerakogemusega telenäitlejad Jayma Mays, Faune A. Chambers, Adam Campbell ja Kal Penn peaosades piinlikult takerduvad (nad peaksid mängima Narnia filmi lastenelikut, aga ei saa hakkama isegi ilma sinus ja minus piinlikkust tekitamata ekraanil püsimisega). Ei mingit kokkumängu, ei mingit ehtsust (Anna Faris Scary Movies oli vähemalt võluv), see muuvi on küll raudne vaarikaline. Aga nad peaksid selliste hindamiseks eriti-eriti sita filmi kategooria avama.

Ma ei usu, et keegi nii hullu käsikirja päästmisega hakkama oleks saanud. Sündmused hüppavad teemalt teemale, naljad on oma ääretus labasuses halvasti näidelduna veel hullemad – teeme lihtsalt ära mentaliteet kummitab kogu filmi ulatuses võttepaigal toimunu kõleda varjuna. Suur hulk teisejärgulisi staare on siia ka kokku kuhjatud – näiteks Crispin Clover (osalenud ilma õudusteta õudusfilmis Willard ja laheda kurjamina Charlie inglites) Jennifer Coolidge, Tony Cox (Bad Santa gnoom), David Carradine (jube piinlik vihjetantsu stseen), Carmen Electra.

Film on sitast puidust vildakas küünlajalg ja näitlejad suuremas osas juba kustunud küünlad. Noorte puhul – seesugune soojendusleek puhutakse selliste ürituste juures igaveseks minema. Edaspidi peab, ma kardan küll, ekstratena leiba teenima.

Ma kujutan ette, et vajalike skillidega tegijad oskaksid sellest kartulikompotist korraliku paroodia valmistada. Sinu enda aja nimel, mine ja otsi parem metsast hernekeppe või kasvata tubakat. Hiljem on võimalik hernesuppi mugida või pabeross valmis keerata. Epic Movie vaatamisest saab lihtsalt äreva mälestuse, mis sind enne haihtumist mõned päevad kiusab.