Bridge to Terabithia filmikaif pluss

Bridge to Terabithia (esimese aprilli seisuga 80 miljonit dollarit) on südamlik ja traagiline lastefilm. Sõpradeta, karja õdede ja jalad-maas-vanematega elav kunstnikuhingest poiss Jesse leiab mõttekaaslase uues õpilases. Piiga Leslie abiga saadakse üle ühistest muredest – metsest leitud vanast onnist saab kindlus, oravatest vaenlased, puudest trollid. Fantaasiamaailma sukeldunud Jesse elab oma elu õnnelikumaid kuid ja isegi esimene armastus tärkab. Erinevalt fantaasiamaailma imelistest pääsemistest ei anna aga surm sõpru tagasi. Kuidas siis isekeskis hakkama saada?

Võrratule käsikirjale lavastatud linatoes ei pelga elu tumedamaid tahke lahata ja osutab üsna konkreetselt enese nägemise ja selge iseenda väljaarendamise olulisusele. Ettenäidatud tõed on muidugi ka toredad, aga veelgi toredam on tõdede tagant need õiged välja kaevata.

Josh Hutchersoni (Zathura) siiani tugevaim osatäitmine, too tirts AnnaSophia Robb saab kunagi Oscarite auhinnaõhtul lavalaudu tallata, ennustan. Lastefilmist ei puudu vanad tegijad ka, küll vähema ilutsemisruumiga. T-1000 Robert Patrick ei plahvata seekord miljoniks tinatükiks ega uuri, miks libahundi küünemustusest tapjabakter aretati. Vana kehastab hoopis pereisa, sellist elu-on-raha-tüüpi, kes eelistavad kasvuhoonesse tunginud pisiimetajad tappa. Zooey Deschanel särab oma hää väljanägemise tõttu kui mooniõis. Sellist õpetajat oleks loomulikult, oi kui väga, soovinud. Mis ma ajan! Põhikoolis oli vähemalt kaks sellist. Keskkoolis ka üks. Nimesid ei nimeta. Eks nad ise teavad ka kui INIMESED nad olid võrreldes mõnede kuivatatud hernestega.

Film, mille reklaami ei tasu uskuda, aga ilmselt siis arvati et Walden Media seostub inimestele enim Narniaga, miks siis mitte veel üks rahapumbast trollikeskne seiklus? Paraku on kohati nutune ja väga hea järelmaiguga draama. Väga hea. Tõesti.

Esimest korda elus kunstinäitusel - Jesse päev pöörab kohe kohe kibedaks.