Ostes kaks Arnoldit...

2=3 säästupoliitika on roninud ka videopoe seinte vahele ja mis vaatajal muud üle jääb kui rõõmustelle ja pangakaardiga lehvitada. Iseküsimus muidugi, kas kolmik ka vaatamiseks passib, sest 245.- krooni eest LOTR triloogiat vist ei saa (mine sa tea tegelikult). Saab aga kolm Arnold Schwartzeneggeri filmi. Kolm päris head filmi, millest üks on suur, teine suuremgi veel ja kolmas selline boonusmuskel, mis lõõbib päris korralikult Hollywoodi ja Arnoldit ennast.

True Lies on mu jaoks suurim väärtus. Vaadtes selgus, et vananenud on vähe ja pahaks läinud pole üldse midagi. Kohati peaaegu Bond, kohati naljakas ja märulist üleküllastunud. Arnold näitas filmihuvilisele, et suudab grimassitamise ja hiidrelvade kandmise asemel ka mõne rea teksti ette kanda. Paxton, Curtis ja Tom Arnold mõjuvad muskli kõrval küll nagu teksti etteütlejad ühe äraütlemata suure lapse kõrval.

Last Action Hero juhatab filmifanaatikust jõnglase kinolinale, maailma, kus kehtivad stsenaristide kirjutatud reeglid. Kahes dimensioonis toimuv põnevik keeb komöödiast ja rumalavõitu onelineritest üle, aga ses on tibake võlu ja nostalgiat.

Terminator 3, feature disc, on veel vaat et linasoe ja tasub jälgimist ainuüksi meeletu efektimere tõttu, olles kolmikust ilmselt suurim publikumagnet. Tegelikult peaks olema True Lies, mis on sisu voolavuselt ja uhke, mitmekesise märuli tõttu tugevaim. 245 krooni eest igati viisakas ost, arvestades mõningaid lisamaterjale ja hõbedast voldikümbrist, millele käib peale poolkaas.

Hind Filmipoes 245 krooni.

The Last Winter filmikaif pluss

Palun väga, siin on õudusfilm, mis ajab teid oma õhkkonnaga sama hulluks, nagu hilisem Saw oma piinapornoga. The Last Winter sobib talvel vaatamiseks ideaalselt. Aseta oma paljad varbad vastu külma põrandat ja päästa akna mikrotuulutus valla. Äng ronib varbaküünte vahelt otse hinge.

Mis saab siis kui loodus meid enam välja ei kannata?

Sadade loomahirmukste ja katastroofikate kõrval ei juhtugi midagi konkreetselt, silmnähtavalt ahistavat. Toimuv on kaootiline ja sel pole kindlat seletust ega mustrit. On ainult pidevalt kasvav ähvardav õhkkond, mis seab ennast sisse polaarjaama tutvustamisel (sel hetkel ootame me midagi The Thingi sarnast) ja kogub ennast nii kobedaks massiks, et tõeliselt rasvased lõpukaadrid lausa naelutatakse vaataja mälusse. The Last Winter on täis silmanurgast jagatud jubedaid vihjeid, kuidas üks või teine seletamatu episood toimuda võis. Ühtlasi suurepärane näide sellest, kuidas Perlman ja LeGros suudavad enda staaristaatuse oma rollisoorituste taha sootumaks ära kaotada. Väga tagasihoidlikud näitlejatööd, väga tagasihoidlik sisu, mis ei kasva kunagi välja märulseikluseks, mis poleks ka paslik.

Visuaalselt samuti mitte nõretav, aga üksikute lummavate kaadritega hoolikalt lihvitud. Ja siin on vähemalt üks stseen, mis on nii „suur“, et seda peaks pigem kinolinalt jälgima.

Hind soovituse kirjutamise ajal Amazonis 10 naelsterlingit.

My Name is Earl: season 1 seriaalikaif

Viimaste kuude jooksul hangitud DVD-karpide sisu lahkamine on olnud keeruline töö, eriti seetõttu, et eelistan viimasel ajal teleseriaale filmidele. Miks? Põhjalik karakteriarendus oleks üheks kindlaks põhjuseks. Lisaks on õigus Lauril, kes kostab, et TV pole kvaliteedi poolest kinost enam nii maas nagu ennemuiste. Ja mulle meeldib, küllap on tegu ahnusega, kui karbist jagub kauemaks.

Ka siis kui tegu on komöödiaga.


USA telemaastikult saab isegi brittide loomingu sõber pudrulusika suunurka. Office tõlgendus on, vähemalt esimesel kolmel hooajal rusikas kineskoopi ja 30 Rock, Everybody Hates Chris ning My Name is Earl kannatavad kõik häbenemata vaatamist.

My Name is Earl põhineb lihtsal aga loominguliselt paljulubaval ideeliistakul. Peategelane, laiskvorstist pisisuli Earl, kes pole elus ei kaaskodanikest ega vanematest hoolinud, hakkab ühtäkki uskuma, et karma karistab teda. Karmale meelepärane olemiseks tuleb oma pahategusid parandama asuda ja Earl teeb nimekirja kõigist, keda ta kiusanud, alandanud või mingil muul moel ahistanud.

Earli maakatest seltskond saab kiiresti armsaks ja seotakse kokku episoodiliselt taasilmuvate veidrate tegelastega. Nalja saab, mitte alati hüsteeriliselt õhku ahmida, aga turtsatada ja muiata pidevalt. Office karakteriarendus on tugevam, aga Jason Lee ja Ethan Suplee tegelastega ei peagi eriti ühte sulama, et neid armastusega jälgida. Office-sarnases seltskonnas sa ilmselt sooviksid aega veeta, Earli kambaga mitte.

Ma soovitan komöödiaseriaale umbes sama julgelt kui jälgin neid. My name is Earl on üks neist millega keskmiselt nutikas naljasõber oma argipäeva igavaid õhtuid veidigi elavamaks saab muuta. Esimese hooaja koondkarbist leiab lisaks audiokommentaare, kaadritagust maagiat ja minu jaoks peaaegu mitte kunagi naljakaid äpardusi. Lisaks eksklusiivne, traagilise lõpplahendusega episood pealkirjaga Bad Karma, kus Earl kõigile teda solvanud kodanikele kätte maksma asub. Väärt komplekt. Viiest naerugaasiballoonist neli ja pool.

Filmipoes 350 krooni
Amazon.co.uk veebipoes soovituse kirjutamise ajal 18 naelsterlingit

24: Season 5 seriaalikaif pluss

24 on olnud väärt telethriller esimesest hooajast peale, teel viiendani oma lohkude ja muhkudega, hooaeg 5 ehitab end üles aeglaselt, kindlalt ja on alates 12. osast tõeline põnevuspomm. Mulle jäi küll tegelikult mulje, et esimese ja kaheteistkümnenda osa vahel valitseb teatav segadus (tegelasi vahetati liiga kiiresti, vanade heade olijate minekuga sunnitakse peale uusi, kes püsima ei jää) ja stsenaarium teeb hirmsaid jänesehaake tekitades põnevust jaosiseselt ja iga jao lõpuosas, aga mitte üleüldist pinget. Ei jõua veel üht kurjamit õieti kirumagi hakata kui juba uus ja hullem eelmise vaigistab. Peale 12. osa toimub aga rahunemine ja lugu liigub kindlalt ülipõnevate finaalosadeni. Viimase lõpp on juba sissejuhatuseks kuuendale hooajale.

Korralikest näitlejatöödest ja superstaaridest kubisev 24 on oma edu tipul. Seda kinnitavad sellised episoodiliselt ilmuvad nimed nagu Julian Sands, Sean Astin ja Peter Weller. Viimane teeb ääretult tugeva rolli nagu ka Gregory Itzin president Loganina. Tavapäraselt soliidne etteaste Sutherlandilt Bauerina ja ülejäänud CTU ning võimukoridoride cast kannab ka. Ainus etteheide pahalastele, kellest vaid Henderson piisavalt negatiivseks ja usutavaks osutub.

Kui minu teha oleks, siis liiguksin pigem esimese hooaja vaikse arengu poole tagasi. Viies hooaeg kisub vägisi sinnapoole, et igas osas peab olema oma pisike stoori, mis suuremale jalgu jäämata lõpplahenduse leiab. See teeb sarja televaatajale vastuvõetavamaks, aga muudab DVD-lt jälgimise parajaks läbuks. Ma ei kannatanud kohati üle kolme jao korraga vaadata, kuna tähelepanuvõime hakkas tõrkuma. Meeletutes kogustes informatsiooni, nägusid ja vihjeid. No ei jaksa lihtsalt. Kuigi tahaks veel kaanida.

Nagu ma ütlesin, viienda hooajaga on lipp püsti, kuigi kes teab kui pikaks kerkimiseks veel varrast jagub. Siiamaani on 24 meeskond igatahes tõestada suutnud, et igale väljakutsuvale heale on vastuseks eriti hea. Kuuendale päevale lähen igatahes julgelt vastu ja julgen samas kvaliteetset viiendat Videopoe ja Amazoni lugupeetud külastajatele soovitada.

Pluss: Lisamaterjalide padu, nii kuuel sarja- kui ühel lisakettal eraldi.

Pluss: Soliidne, raamatuköite-stiilis karp, mida katab küljele libistatav kaas.

Tartu Kaubamaja Filmipoes 690 krooni

Amazon.co.uk veebipoes ümardatult 29 naelsterlingit