neljapäev, 30. august 2007

Vargajuttu...

Vargateema on aktuaalne. Kõik varastavad midagi ja kes ei varasta, see on ikka totaalne tootemisammas. Varastatakse seaduslikult ja ebaseaduslikult, arvatakse, et vargus oli õigustatud või et polnudki vargus, kuna ohvril jagus nagunii enda ja mitme varga jaoks. Ja kogu selle arulageda röövlitöö juures püüan ma olla mittevaras, tuues videolevist mitte just vere hinnaga teenitud raha, aga ikkagi oma palga eest koju filmid, mille alguses rõhutakse mu südametunnistusele – sa ei varastaks autot, ei varastaks käekotti, ära varasta filmi ka, eks. Oled ostnud romantilise komöödia ja selle vaatamise eel ähvardatakse igaks juhuks sind ja su perkonda ja su poolpimedat vanaema käeraudade pluss vanglakaristusega.

Aga ma ei varastanud ju filmi, ma ostsin selle!

Mul pole plaanis koopiaid teha, ent nad hoiatavad mind ikka ja sel moel, et ma ei saa lõiku vahele jätta, isegi teisele või kuradima kümnendale ringile minnes mitte. Olles rippimisega tegelev kodanik, poleks mul sellisest hoiatusest sooja ega külma, aga ma püüan olla mittevaras, kes tekitab endale koju seaduslikul teel hangitud filmidest koosnevat filmikogu.

Ennetustöö? Kelle jaoks? Ükski filmivaras ei lähe videolevist endale sellist hoiatust ostma. Minu kui ausa ostja jaoks? Mõjub see klipp täpselt sel moel, nagu võiks selle mõttekäigu kohta ette heita. Antireklaam on ka reklaam!

Kommentaare ei ole: